кому-чему mille üle

300 Г сов.несов.

удивляться кому-чему mille üle imestama, mida imeks panema, imestuma, hämmastuma; \удивиться старомодной шляпе vanamoelist kübarat imeks panema

367 Г несов.

1. кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima ( ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница \вестидёт на чердак trepp viib v läheb pööningule, куда \вестидёт эта дорога? kuhu see tee viib v läheb? \вестисти ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, \вестисти больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima v saatma v talutama, \вестисти слепого через улицу pimedat üle tänava talutama v juhtima, \вестисти осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima v toimetama, \вестисти солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, \вестисти за собой массы masse endaga kaasa viima v tõmbama, партия \вестидёт народ к победе partei viib v juhib rahvast võidule, борьба \вестидёт к победе võitlus viib võidule, \вестисти к цели eesmärgile viima, \вестисти к возникновению чего mille tekkeni v tekkimiseni viima, шалости к добру не \вестидут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы \вестидёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, \вестисти машину autot juhtima, капитан Сергеев \вестидёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, \вестисти машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, \вестиди его сюда too ta siia;

2. что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; \вестисти уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, \вестисти научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, \вестисти общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, \вестисти подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, \вестисти практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi v praktilisi töid juhatama v juhendama, \вестисти собрание koosolekut juhatama, \вестисти кружок политпросвещения на заводе tehase(s) poliitharidusringi juhatama;

3. что juhtima; \вестисти хозяйство majapidamist juhtima, \вестисти концерт kontserti juhtima, \вестисти дела asju ajama;

4. чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно \вестисти смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli v üle keelte tõmbama, \вестисти указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, \вестисти железную дорогу raudteed rajama, \вестисти телефонные провода telefoniliini vedama;

5. что pidama; \вестисти счёт чему arvet pidama mille üle; \вестисти переписку kirjavahetust pidama, \вестисти войну sõda pidama, sõdima, \вестисти весёлую жизнь lõbusat elu elama, \вестисти мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, \вестисти перестрелку tulevahetust pidama, \вестисти спор vaidlema, \вестисти разговор jutlema, keskust(e)lema, \вестисти дискуссию diskuteerima, \вестисти торговлю kauplema, \вестисти протокол protokollima, \вестисти огонь tulistama, \вестисти сев зерновых teravilja külvama; ‚

\вестисти свой род от кого kellest põlvnema;

\вестисти начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama;

\вестисти себя как kuidas, millisel moel käituma;

\вестисти речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema v rääkima;

и ухом не \вестидёт kõnek. ei tee kuulmagi v väljagi; vrd.

325 Г несов.

1. кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, \бить по руке käe pihta v vastu kätt lööma, \бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, \бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, \бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku v vastu nägu;

2. что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, \бить в барабан trummi lööma, \бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), \бить в ладоши käsi plaksutama;

3. кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); \бить скот koduloomi tapma v veristama, \бить зверя ulukeid v metsloomi laskma v tapma;

4. кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); \бить окна aknaid lõhkuma v puruks peksma v lööma, \бить посуду nõusid lõhkuma v puruks peksma, \бить карту kaarti tapma v lööma, \бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;

5. из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; \бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, \бить птиц на лету linde lennult laskma v tabama, \бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;

6. purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал \бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;

7. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; егo бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;

8. что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; \бить масло võid tegema, \бить шерсть villa kraasima; ‚

\бить баклуши kõnek. lulli lööma;

\бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma;

\бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama;

\бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima;

\бить в цель märki tabama;

\бить мимо цели märgist mööda laskma;

\бить в нос ninna lööma (lõhna kohta);

\бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema;

\бить по карману кого tasku pihta käima kellele;

\бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;

\бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale;

\бить через край üle keema v voolama (rõõmu, energia vm. kohta);

бьёт чей

час kelle tund on tulnud;

\бить на что kõnek. millele rõhuma

365 Г сов.несов.

относить 1. что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima v kandma; \отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, \отнести письмо на почту kirja posti viima, \отнести руку в сторону kätt kõrvale viima v sirutama, \отнести забор на метр к дороге aeda v tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;

2. кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; \отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama v XV sajandisse arvama, \отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, \отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, \отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;

3. что, на какое время üle viima v kandma, edasi lükkama; \отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima v sügiseks lükkama;

4. что madalk. maha raiuma, otsast lööma; ‚

\отнести v

относить за счёт v

на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema

339 Г сов.несов.

потягиваться 1. end sirutama, ringutama;

2. (без несов.) к кому-чему end sirutama kelle-mille poole, küünitama, haarata püüdma; ülek. kelle poole hoidma hakkama; \потянутьсяться к телефону telefonitoru järele küünitama, \потянутьсяться через стол за книгой üle laua raamatut võtma upitama, \потянутьсяться к наживе rikkust taga ajama, kasumi poole kätt sirutama, птицы \потянутьсялись на юг linnud seadsid end lõunasse lendama, из трубы \потянутьсялся дым korstnast hakkas suitsu tulema, крестьяне \потянутьсялись в колхозы talupojad läksid v astusid kolhoosi, к науке \потянутьсялась молодёжь teadusse on hakanud pürgima noored;

3. (без несов.) venima v aeglaselt liikuma hakkama; скучно \потянутьсялось время aeg venis igavalt, \потянутьсялись долгие зимние вечера algas pikkade talveõhtute aeg, за окном \потянутьсялись поля aknast mööda libisesid ääretud (vilja)väljad

78 С ж. неод.

1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;

2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚

лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;

правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;

своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;

твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;

золотые руки kuldsed käed;

руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;

средней \рукаи kõnek. keskpärane;

не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;

из вторых v

третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;

из первых рук kelle enda käest, algallikast;

на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;

на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;

на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;

под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);

под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;

тяжёл v

тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;

нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;

\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;

не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;

положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;

сидеть сложа руки käed rüpes istuma;

сон в руку unenägu läks v on läinud täide;

чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;

с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;

на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;

на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;

как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;

бить v

ударять v

ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;

брать v

взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;

брать v

взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;

брать v

взять себя в руки end kätte v kokku võtma;

греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;

гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;

давать v

дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;

давать v

дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;

давать v

дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;

давать v

дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;

держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;

держать себя в \рукаах end vaos hoidma;

держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;

играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;

иметь руку seljatagust omama;

ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;

марать v

замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;

махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;

мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;

набивать v

набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;

накладывать v

наложить руку на что millele käppa peale panema;

накладывать v

наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;

не класть v

не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;

носить на \рукаах кого keda kätel kandma;

отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;

отбиваться v

отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;

плыть в руки кому kellele sülle langema;

подписываться v

подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;

поднимать v

поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;

попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;

пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;

протягивать v

протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;

проходить v

пройти через чьи

руки kelle kätest v käe alt läbi käima;

разводить v

развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;

развязывать v

развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;

оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;

связывать v

связать руки кому keda käsist siduma;

связывать v

связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;

смотреть v

глядеть из чьих

рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;

всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;

сходить v

сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;

ухватываться v

ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;

\рукаа не дрогнет v

не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;

\рукаа не поднимается v

не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;

руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;

руки опускаются v

опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;

сбывать v

сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;

с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;

под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;

как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;

\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;

мастер на все руки meister v mees iga asja peale;

из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;

дело чьих

рук kelle kätetöö;

руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть

на чьих

\рукаах kelle käte vahel surema;

из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;

просить чьей

\рукаи kelle kätt paluma;

предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma

класть 311a

1. кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõsäma; \положить книгу на стол raamatut lauale panema, \положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, \положить больного в больницу haiget haiglasse panema v paigutama, \положить сахар в чай teele v tee sisse suhkrut panema, \положить ногу на ногу jalga üle põlve panema v tõstma, \положить границу чему millele piiri panema, \положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, \положить конец чему millele lõppu tegema, \положить в основу aluseks võtma, \положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, \положить стихи на музыку v на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;

2. на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;

3. что, на что kõnek. kulutama;

4. (без несов.) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;

5. 311b (без несов.) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;

6. (без несов.) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu v palk;

7. положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. тuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib v talitab nii, nagu on kohane meremehele;

8. положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname; ‚

положа руку на сердце kätt südamele pannes;

как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab;

\положить v

класть под сукно что kalevi alla panema mida;

\положить v

класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma;

\положить v

класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama v panema;

вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt

104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.

1. kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное \ухо anat. väliskõrv, внутреннее \ухо anat. sisekõrv, среднее \ухо anat. keskkõrv, больное \ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно \ухо ühest kõrvast kurt, чуткое \ухо у кого kellel on terav kõrv v terane kuulmine, охотничье \ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad v huugavad v ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal v ta külmetas kõrvad ära, приложить v приставить \ухо к чему kõrva mille vastu panema v suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima v sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama v sikutama v kiskuma, дать в \ухо v по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым \ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское \ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);

2. уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;

3. (nõela)silm; \ухо иголки nõelasilm; ‚

крепок на ухо kõva v vaese v vaevase v nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts;

уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli v jooksevad virtsavett;

режет \ухо v

уши kõnek. kõrvu lõikama;

держать \ухо востро kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;

навострить v

насторожить уши kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;

нарвать v

натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma v tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma v sakutama, kellel kõrvu pihku võtma;

прожужжать v

прогудеть v

потрубить v

прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust;

слышать v

услышать своими v

собственными ушами oma kõrvaga kuulma;

краснеть v

покраснеть v

вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama;

доходить v

дойти до чьих

ушей kelle kõrvu ulatuma v kostma v puutuma;

за уши тянуть v

тащить кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama;

пропустить v

пропускать мимо ушей kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja;

краем v

краешком уха v

одним \ухом слышать v

услышать kõnek. ühe v poole kõrvaga kuulma;

не видать кому кого-чего

как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema v näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima;

по уши влюбиться v

влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse;

по уши в долгах kõnek. kõrvuni v üle pea võlgades;

ни уха ни рыла не смыслить v не знать v не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi v mitte mõhkugi v mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi;

и ухом не ведёт v

не повёл kõnek. kes ei tee v ei teinud väljagi, ei liiguta v liigutanud oimugi; сказать v шептать v шепнуть

на ухо kõrva sosistama v kõrva sisse ütlema;

хлопать ушами kõnek. (1) ammulisui vahtima, (2) kõrvu liigutama;

(и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad;

выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa;

не верить v

не поверить своим v

собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma;

развесить v

развешивать уши kõnek. (1) ammulisui kuulama, (2) kõrvu kikki ajama v kikitama;

медведь v

слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu v elevant kõrva peale astunud

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile